Paarisuhte stressist priiks

Minu huvi psühholoogia vastu sai alguse Tõrva Gümnaasiumi 9.klassist, kus õpetaja Valev Elerand viis läbi palju põnevaid psühholoogilisi teste ning suunas meid analüüsima inimeste omavahelist kommunikatsiooni. Siiani on meeles õpetaja punase pastakaga kirjutatud lause mu vihikus: “Suhtes on alati kaks osapoolt”. Tõepoolest – mõlemad partnerid vastutavad selle eest, et paarisuhe oleks tugev ja terve. Oma töös perenõustajana puutun ma kokku paljude erinevate paarisuhetes esinevate probleemidega ja ma arvan, et omavahelised lähedussuhted oleksid palju tervemad, kui inimesed õpiksid üksteist paremini kuulama ning samuti nägema konflikte kui olulisi muutusi, mida nende paarisuhe vajab.

Kõige sagedamini tuleb minu töös ette olukordi, kus nõustamisele pöördumise põhjuseks on lapse käitumisraskused või ootamatu õppeedukuse langus. Lapsevanemad tihti ütlevad: “Tehke palun mu laps korda”. Nõustamisseansi käigus aga ilmneb, et vanemad ei suhtle enam üksteisega või üks partneritest veedab liiga palju aega internetimänge mängides, et vältida paarisuhtes olevate konfliktidega tegelemist. Variante pere probleemide väljendumisest on mitmeid, kuid oluline on mõista, et paarisuhte probleemid mõjutavad kogu perekonna heaolu, sest perekond on süsteem, kus kõik liikmed on omavahel seotud. Kui ühel pereliikmel on probleem, siis see mõjutab kogu pere toimimist. Tehes tööd paari omavahelise lähedussuhtega lahenevad  tavaliselt ka lastega seotud mured.

Teine väärarusaam, mida esineb paarisuhtes küllaltki tihti on see, et parem hoian oma suu kinni, küll siis mu partner maha rahuneb ning elu läheb vana rada mööda edasi. Kui ühele partneritest tundub, et läbi töötamata teema on talle kuidagi ohtlik või vastumeelne, püütakse sellest olukorrast eemale tõmbuda ja rääkimist vältida. Tähtis on siiski mõista, et mida enam üks osapool väldib teemat, seda enam tahab teine inimene sellest rääkida, pinged üha kasvavad kuni üks hetk keegi “plahvatab”. “Plahvatuse” käigus võib selguda, et ühel partneritest on olnud kas kõrvalsuhe või mõeldakse juba lahutuse peale. Probleemidega tuleb tegeleda, sest iseenesest ei lahene midagi ära. Kliendid ise toovad välja, et ükskõik, milline partneri reageerimine on parem, kui vaikus. Seega on vajalik õppida oma erimeelsusi lahendama enne, kui on liiga hilja.

Mõned  olulisemad põhitõed, mida jälgida paarisuhte probleemide korral:

Esiteks võiks partneriga kokku leppida sobiva aja, millal üksteisega tekkinud erimeelsustest rääkida. Selle tarbeks oleks hea, kui keegi segada ei saaks, ei lapsed ega ootamatud telefonikõned. Teiseks tuleb tähelepanu pöörata sellele, et partnerid suudaksid konfliktide korral üksteist ära kuulata. See tähendab, et rääkima saab asuda alles siis, kui tugevad tunded on maha jahtunud. Kui Sa tunned, et oled vihane, siis aitab aja mahavõtmine kas või 30 minutiks, enne kui teema lahenduse juurde tagasi minna. Selleks võib minna näiteks väikesele jalutuskäigule või kuulata muusikat. Kolmandaks võiks harjutada kõneleja-kuulaja tehnikat. See tähendab seda, et kui üks räägib ehk kõneleb, siis teine kuulab. Tundub küll lihtne, kuid tegelikult vajab see tehnika harjutamist. Kõneleja peab rääkima ainult iseenda eest, kasutades minasõnumeid, ilma teist süüdistamata ning need laused peaksid olema lühikesed ja arusaadavad. Näiteks: “Mind solvab see, kui sa teed teiste ees minu üle nalja”. Kuulaja ülesanne on kuuldut korrata, keskendudes ainult kõneleja sõnumile, ilma et kommenteeriks või kritiseeriks öeldut. Näiteks: “Sind solvab see, kui ma teen teiste ees sinu üle nalja”. Selline viis aitab üksteist paremini mõista, mis loob lähedust. Alles siis, kui üksteist on ära kuulatud ja teineteist mõistetud, alles siis saab asuda probleeme lahendama.

Kõikides suhetes esineb probleeme. Kui koos partneriga sobivate lahendusteni ei jõuta, võib alati pöörduda spetsialisti poole. Nõustamisele või teraapiasse minnes ei otsita süüdlasi, mida tihtilugu kardetakse, vaid keskendutakse lahendustele ja toimetuleku suurendamisele, seega abi otsimist ei maksa edasi lükata. Julgustavalt võin veel lisada, et suhteprobleemid ei ole ainult naiste probleemid, sest toetudes enda töökogemusele, on tänasel päeval just mehed aktiivsemad abiotsijad.

Artikkel: http://www.helme.ee/userfiles/HKL/HKL_september_2017_veeb.pdf